Täna vahetasin enne trenni oma räbalaks kulunud ja torgetest ning lõigetest kubiseva Vittoria Rubino Pro uue kummi vastu. Valituks osutus Conti GP traadiga versioon, mõtlesin, et trenniks käib küll, prooviks vahelduseks. Aga ikka vist ei käi küll. Peale 2h15 min sõitu enne Keila Joad võtsin laskumist üsna kerge ülekandega, et veidi jalgadele tööd anda. Kuskil 115 p/min hakkas ratas veidi põrkuma tagant kiirest väntamisest ning sellest Contile piisas. Mäe all vahetasin lörtsisajus kummi ära, kratsisin mulla klotsidelt ära kihutasin edasi, et oma mahajahtunud keha kiiresti turgutada. Õnneks “sulasin” kiiresti üles, tegin ettenähtud jõulõigud ära ja jõudsin koju peale 3h45m maanteetuuri. See, et Conti mind ei armasta ja tegelikult ka mina teda selgus juba mõni aasta tagasi Aegviidus HE rattasõidul, kus ma oma tutikad Twisterid puruks sõitsin. Mingi rajal olnud männikoorik lõikas Twisteri külge u 3 cm lõikeaugu. Prükkari case, parandada polnud midagi. Järgmisena tabas mind ebaõnne maanteel GP4000-ga, mis olenemata oma kaunist värvist ja minu sõidustiilist purunesid paari nädala jooksul korduvalt. Siis viskas kopa ette ja ostsin Vittoriad. Neil on see hea omadus, et nad kestavad.
Tegelikult hakkas tänane trenniks ettevalmistus sellega, et paigaldasin rattale kadentsianduri. Kuna teatud harjutused nõuavad kindlat kadentsi, siis polnud muud valikut. Eirates reeglit RTFM, panin anduri pikemalt mõtlemata valele poole – krängi poole. Ega muidu pole nii ka viga sõita, aga kui tahad rauad paremale panna, siis juba eelviimase käigu juures hakkab vända küljes olev magnet vastu ketti käima ja pidu ongi läbi.
Aga üks huvitav tähelepanek andurilt saadava info osas. Nimelt arvasin ma, et sõidan tunduvalt suurema kadentsiga. Tegelikult aga selgus, et minu jaoks kõige mugavam vahemik on 75-80, mis on selgelt vähe. Huvitavaks teeb asja see, et nädalapäevad tagasi koormustestil (kus andsin 11 laktaaditesti – sõrmeotsad olid nagu sõelapõhjad) väntasin muretult terve testi oma jaoks mugavaima kadentsiga keskmiselt 93 p/min. Ilmselt on ikkagi suur vahe väntamisel sise- või välistingimustes. Tänase treeningu keskmine kadents tuli vaid 79, kuid seda mõjutasid tugevalt viimasel tunnil tehtud (üli)madala kadentsiga jõulõigud. Siin osas on parandada palju. Vaadates kuidas Cancellara täna Tirreno-Adriatico tuuril oma lemmikalal eraldistardis väntas, siis tahaks ju ka nii sõita! Ülisujuvalt ja mugavalt liikus ta silma järgi u. 100 kadentsiga. Samal ajal rajal olev Linus Gerdemann liikus nagu karu Fabianiga võrreldes. Siit see vahe tuleb – üks on maailmameister ja teine mitte. Ei saa ka muidugi 100% kindlusega väita, et kõrge kadents viib sihile kuigi seda kinnitavad Fabiani näited eraldistardis ja Lance’i näited ronimisel. Sest näiteks 2-l tuntud “kangutajal” Ullrich’il ja Gontchar’il on eraldistartidest ette näidata suurepärased tulemused.
Ilmast ei pääse üle ega ümber. Kui esimesed 1,5h oli vähemalt kuiv, siis peale seda hakkas lund sadama. Ja nii tugevalt, et pidin oma Salsa vihmakeebi tagataskust välja koukima ja peale tõmbama. Õnneks oli maapind soe ja maanteele ei tekkinud lume- ega lörtsivaalusid. Ilm.ee ei näita ka järgmiseks nädalaks midagi rõõmustavat. Kolmapäevaks kui on planeeritud 4,5h treening lubatakse 0..+2. Aga tagasiteed enam pole ja elame üle. 2 järgnevat puhkusepäeva kuluvad hästi ära,
Ilm ei parane ja Continental ei ole muutunud
