llm üllatab ikka ja jälle. Eile hommikul peale ärkamist aknast välja vaadates vajus hetkeks tuju nulli – nii kaugele kui silm ulatus oli näha vaid…paksu lumega kaetud lagendikud. No kellele kurat seda lund veel märtsi keskel vaja on. Eriti peale sellist “talve”. Kujutasin juba ette kuidas ma teen täna oma 4,5h tunnise koos sprintidega maastikurattaga, pikad porikad lögast tilkumas ja saapakatted pasaga kaetud. Ei olnud just väga meeltülendav mõte.
Kella 13 ajal mõtlesin, et saagu mis saab ning lükkasin garaazhist siiski mnt ratta välja. Eeldasin, et asfalt on vast soolamärg ja jääd ning lörtsi ei ole. Jõudsin peale 1 km igapäevast cyclocrossi lõiku külateel maanteele ja mida ma näen – asfalt puhas ja kuiv nagu suvel, ole mees ja vajuta ainult. Ainult tuul oli jahe ja teravavõitu – aga keda see tuul kotib, onju? Siiski on tegu kevadega. Kui algselt olin peas paika panud marsruudi Haapsalu mnt – Risti – vana Haapsalu mnt, siis teeolude paranemine lõi sisemise GPS-i täiesti segi ja võtsin suuna hoopis Saku poole ja sealt Tõdvale. Peale Kasemetsa risti hakkab tee vaikselt tõusma ja seal sättisingi end spurte tegema. Esimese litaka panin veits raske ülekandega ja kadents läks lõpus vaid 124-ni, mis on veidi vähe. Järgmise sprindi jaoks vahetasin ülekande kergemaks, 53/19 peale. Sellise ülesandega muidugi (vahe)finishit ei võida, kuid treeningueesmärke täidab hästi. Sain spurtides kadentsi 130-ni ja sellest piisas. Ilm oli veidi jahe sprintide jaoks, sest külma õhku ahe suupoolega sisse ahmida pole just hea mõte. Tegin seekord 2 sprinti rohkem kui eelmine kord ning tegin neid ilmselt ka kvaliteetsemalt – nii kadentsi kui ka jõu osas – ning see andis jalas hästi tunda. Peale teist sõidutundi tundsin jalas kergelt väsimust. kuid see võis ka tulla sellest, et sõitsin taa kergema ülekandega kui tavaliselt, et ikka jalgu hästi töös hoida. Paar batooni andsid märgatavat lisajõudu. Kasutasin nii First Endurance kui ka Xenofiti batooni. Energiat annavad mõlemad võrdselt, seda on ka tunda. Tavaliselt tunnen uut energiapuhangut 20-30 min peale batooni söömist ja seda teadmist on hea ära kasutada võistlustel. Geelide puhul muide toimub imendumine kiiremini ja värskust võib tunda kuskil 10 min peale manustamist. First ja Xeno batoonidel on siiski väike erinevus, esimene neist nimelt toidab veidi paremini, n.ö tekitab täiskõhu tunnet, sest sisaldab erinevalt Xeno-st ka rasva. Seda peaks arvestama pikematel, üle 3h kestvatel sõitudel. Lisaks sisaldab First batoon BCAA-d, mis teooria järgi peaks käivitama taastumisprotsessid juba sõidu ajal ning BCAA lükkab teoorias edasi ka väsimuse teket.
4,5h ringi teha koduümbruses tähendab seda, et tuleb läbi sõita kõik maanteed siin kandis:) Minu eilne marsruut oli Kanama – Saku – Tõdva – Kiisa – Hageri – Kernu -Muusika – Ruila – Laitse – Munalaskme – Vasalemma – Niitvälja – Kloogaranna – Keila Joa – Vääna – Kiia -Keila – Juuliku – Kanama. Oma maja ette veeredes näitas kell 4:29.10, seega päris 4,5h ei sõitnud:) Jalad olid mõnusalt paksud all, kuid mul oli tunne, et see oli ikkagi seotud trennialguse sprintidega, eriti nende 2-ga, mis ma lisaks tegin. Üks USA tuntud rattatreener ütles kunagi, et mahutrenni tuleb teha mõnuga ja koormus on õige siis kui tagasi olles tunned, et jõuaks pool läbitud maad veel sõita. No ma vist pingutasin veidi üle siis, aga ega see treener ei maininud ju sprintide kohta ka midagi. Continental pidas ka üllatuseks vastu ning lisaks saatis hea tuttav Kalev pildi Taipei show-lt, kus olid peal lumivalged Vittoria Rubinod(senine mudel oli valge/must). Väga ilusad kummid, varsti näete mind sõitmas nendega:)
Täna tuleb kerge trenn – 3,5h. Ja ei mingeid sprinte, lõike ega muud akrobaatikat. Lihtsalt veereme. 190…220W. Täna algab ametlikult kevad, mis tähendab, et päev ja öö on täpselt ühepikkused. Kui jõuan, siis kirjutan õhtul jutu sellest, kuidas kevadel vändata ja kas nn “kerimine” ikka on õige?
