Samal ajal kui mina seiklen sügisestel Harjumaa teedel varustades oma talveratta Trek 1400 SKS Race Blade XL porikatega (parajad plastik nikatsid, aga paremaid pole saada), lõpetas suurem seltskond ühe kindlasti lahedaimatest mbt tuuridest Costa Ricas – La Ruta De Los Conquistadores. Olen seda sõitu ja ka osalejaid jälginud aastaid ja elan alati kaasa kuidas erinevad Euroopa juba vormikaotavad staarid üritavad sekkuda esikoha võitlusesse kohalike ässadega, kellest nüüdseks juba ürituse 5 kordne võitja Frederico Ramirez (pildil) valmistub juba hooaja algusest ainult selleks võistluseks. Vaid 2005 a suutis legendaarne Thomas Frischknecht läbi häda kohalikele mütsi pähe tõmmata. Eelnevatel ja sel aastal on nimekaid üritajaid olnud mitmeid – Tinker Juarez, Adam Craig, Jeremiah Bishop, Thomas Zand, Thomas Dietch ja isegi dopingu karistusest vabanenud kuulus climber ja Lance Armstrongi abiline, kolmekordne Vuelta võitja Roberto Heras. Aga ei midagi, kohalikud tough guyd kerivad mäkke mängeldes ja jätavad konkurendid selja taha. Just Heras oli see, kes sel aastal peale pikimat esimest etappi kurtis, et pole jalga mägedes ja ei suutnud rajaga kohaneda. Viimastel etappidel näitas ta siiski paremat minekut, kuid rong oli läinud. Minu lemmik – tänavune Salzkammerguti 220 km võitja ehk “oli üks suvaline prantslane” (minu naise väljend kui küsisin peale Salzi, et kes võitis?). Thomas üritas esimesel etapil (110 km, 4400 m vertikaali) ja liikus mägedes paremini kui Ramirez, kuid tal puudus tiim ja ta lootis ainult ametlike toitlustuspunktide peale. Juhtus see, mis ikka juhtub vahest lõunaosariikides – seal kus pidi olema toitlustuspunkt, seda loomulikult polnud. Thomas sõitis viimased 50 km joomata ja söömata ning lõpetas 6. olles täiesti kurnatud ja näost valge. Sellest piisas, et 4 etapilisel võistlusel esikoha heitlusest välja kukkuda. Nii et sellised põnevad seiklused juhtuvad Rikaste Rannikul konkistatooride radadel. On ainult aja küsimus, mil ma isegi teen paarinädalase pausi oma tegemistes ning mõõdan need rajad üle. Mine tea, äkki juba 2009 sügisel.
Pildil on näha ühe La Ruta osaleja ratas enne starti. Koormatud erinevate valge/kollaste kapslitega kotikestega ning kuue suure suutäie tõhusa kehaküttega.
