See lugu oli valmis külll juba reedel, kuid tänu minu mittepiisavale tehnilisele varustusele ei suutnud ma logida kuskil võrku, et seda teksti ära saata. Teen seda nüüd 2 päeva hiljem:
Hetkel sõidan autos Tartu poole homsele Lõunatuurile. Isegi paar tuttavat on huvi avaldanud ürituse kohta ja hetke seisuga on meid minemas 3 – mina, Leho ja Janek Järva. Janekil maanteepüss puudub,, kuid nagu ta ise väljendas, maastikurattaga tal meie tempos probleemi püsida pole kui me just 45-ga ei sõida. Kindlasti me seda ei tee.
Koos Lehoga läheme peale täies varustuses. Kuotad on läikima nühitud ja kollased Powertapi kompud on stemmidel. Tutikad DTSwiss RR1.2 pöiale laotud jooksud all. Tallinas tuleb jooksuladumise eest kommikott tuua Andres Lekkole, endisele Chocolate Team treenerile ning Tartus väärib sama au kindlasti üks lõunaosariikide parimad mehhaanikuid Kurmo Neemela. Aga Lõunatuurist rohkem juba siis kui üritus läbi on. Ilm kisub jahedaks, hetkel vaid 4 kraadi, kuid loodan, et homme siiski bahilla ja paksukinda ilma ei tule. Tahaks ikka mõnuga need 10 tundi veereda.
Nädal on olnud tormiline. Kolmapäevaks plaanitud aeroobne trenn asendus 3 tunnise maastikurattasõiduga, mille sisse jäi ka tund aega kihutamist Hiiu MTB kolmapäevakul. Andrus Kikkas oli ette valmistanud parima raja, mis sealsest materjalist teha sai. Loodus pole sinna just palju andnud, kuid see eest on kõvasti kaasa aidanud II maailmasõjas sõdinud sõdurid, kes kogu metsatuka ulatuses mõnuga kaevikuid kaevanud. Nende põhjas sai nüüd mõnuga krutitud. Liikusin seal üsna rahuldavalt. Mul on ennast alati raske motiveerida igaugusteks kolmapäevakuteks ja üldse vähemtähtsamateks võistlusteks. Tahaks niisama mõnuga sõita “veidi kiiremini”. Nii ka seekord, esimesed 3 ringi proovisin võistelda ja järgmistel ringidel hakkasin juba otsima “võistlussiseseid motivaatoreid”, et oleks veidigi huvatavam lõpuni sõita. Korraks innustusin Tiimoga koos sõitmisest, siis jälle püüdsin hoida Magnus Krusemanni tempot. Kahjuks oli kõike seda teha keeruline kuna sõitjate mass oli suur ja kaevikus möödaminekud rohkem kui keerulised. Nii palju “heia” ja “aitäh” hõikamisi ei mäletagi vist üheltki teiselt sõidult. Õnneks oli seltskond sõbralik. Raul Talumaa muidugi üllatas, poleks küll pakkunud, et tema võidab. Aga teades teda kui vana maanteehunti ja seega kindlasti ka kogenud rattavalitsejat pole miski võimatu. Helistasin talle järgmisel päeval ja ta ise kinnitas ka, et rada sobis talle hästi. Nii palju siis sellest päevast.
Neljapäeval aga planeerisin teha 3h kerget sõitu ja seda koos kauaoodatud Powertap-iga. Päevategemised aga jooksid kõik nii kokku, et sõita sain vaid 2 tundi. Ja ausalt öelda poleks väga viitsinud ka rohkem, sest jalg oli eilsest sõidust veel veidi väsinud.
Powertapi häälestamine ja töökorda sättimine võttis umbes tunni. Aga riistapuu tundlikus on hämmastav, sättisin ta täpsuse 1 W peale kuigi leian, et 3 W on piisav edaspidi. Asi on nii tundlik, et võimsus kõigub iga väiksemagi liigutuse peale. Nii pole midagi imestada kui oma arust siledal lõigul ja ühtlasel kiirusel võimsus kõigub kuni 50W. Aga gurude sõnul on see normaalne, vajab vaid harjumist. Eilse 2h tunnise sõidu keskmine võimsus oli 170W, mis jääb umbes 20W alla minu aeroobseteks sõitudeks ettenähtud vahemikule 190-220W. Aga eks see esimene sõit oli ka rohkem eilsest taastumine ja uue mänguasja uurimine. Kadentsi näitu ei saanudki ette, ei osanud sõidu ajal täpselt displayd seadistada. Ees jooksid ühe reana minu jaoks täiesti tundmatud väärtused rummu võlli pingetest (hub torque). Kilokalorite asemel mõõdab ta energiat kilodzaulides, mis samuti võõras. Ja üldse ei saa ma aru kuidas ta saaab mõõta energiat ilma minu kehakaalu teadmata? Ja mis nipiga ta mõõdab kadentsi rummust ilma kadentsiadurita?
Kodus datat arvutisse laadides (tarkvaradest kirjutan edaspidi) hämmastusin taas. Sellist kogust erinevaid andmeid lühikese sõidu jooksul nii teksti kui ka graafikutena ei kujutanud ma tegelikult ette. Ole ainult mees ja analüüsi mida tahad. Ka data analüüsimisest kirjutan teinekord pikemalt, sest äärmiselt olulist analüüsi saab teha peale spetsiaalseid teste või ka näiteks peale eraldistardi võistlusi. Kuna Aerobike sari alustab, siis peak see olema hea koht info kogumiseks.
Autos kirjutamine hakkab muutuma juba ebamugavak, seetõttu lõpetan ja järgmine lugu juba Lõunatuurist.
