Pühapäev, 3.november 2002
Pühendunud mägiratturile ei tähenda õrnalt lumine või lehtedega kaetud teerada ja paar miinuskraadi midagi muud, kui ideaalset võimalust nautida PARIMAT MTB aega – hilissügist. Suvised TEC-id, Maximused jne on ajalugu. Nüüd on aega lihtsalt nautida, otsida uusi radasid, avastada põnevaid kohti ja näidata neid kordamööda oma sõpradele.
Sarnaselt eelmisele aastale sai ka sel sügisel esimeseks huviobjektiks valitud Kõrvemaa. Maratonidest tuleb meelde võib olla liivane paljandike ala,paar suuremat tõusu lõpus, palju väikseid teid ja eessõitja särgi värv. Eesmärk oli leida sellest väga “perspektiivikast” kohast maastiku poolest, rajad, mis on nauditavaimad kogu selles piirkonnas. Selleks puhuks oli meil abimeheks mees, kes neid kante on peilinud lapsest saati. Suured tänud Tiidule, kes ka eelmisel aastal meid kohalikel radadel juhendas ja äkki viitsib seda teha ka järgmisel?
Sõit sai alguse 35 osalisega ja suundus Venemäele . Sealt edasi sõideti tuntud maratonirada mööda vastassuunas kuni seljandikeni (vist on nende nimi selline), mis meenutasid rattaajakirjadest nähtud Wales’i kuulsaid kanarbikunõmmesid.. Sealt edasi aga algas “puhas” nauding, mis ei lasknud kellelgi enda rõõmu varjata. Kitsas kõvapõhjaline singletrack lookles väikeste kurvide ja tehniliste kraavipõhjadega, seljandike otsas.. mmm ja edasi oosidele. Paukjärve lähedalt vaatetornist sai heita pilgu ka Kõnnu Suursoole. Mõned või õigemini rohked rajale kukkunud puud ei muutnud kellegi tuju halvemaks. Paar järvesilma raja ääres, väike tee ja võileivapaus, ja jälle edasi. Oosidelt lahkudes suunduti enamusele tuttavale 16 km suusarajale, mida mööda läheneti Kõrvemaa keskusele. Edasi suunduti Nelijärve puhkekeskuse poole, mille lähedal paiknevad suusarajad on MTB elamus igal ajal. Siniallikate juurest võeti suund tagasi, kusjuures tagasiteel ei unustatud proovimast paari päris rajut laskumist jajärsku tõusu. Lihtsalt lõbu pärast – alla ja kohe üles. Matkakeskuse juures tagasi olles sai pehmevõitu lihaseid saunas leiliga turgutada ja veits lobajuttu ajada. Tegelikult pole sõnadega mõtet seda sõitu õieti vahendadagi. Paluks järgmine kord neil kohal olla, kes ei viitsinud end pühapäeval kodus välja ajada. Usun, et need kes tol päeval sadulas oli, ei kahetse seda kindlasti.
Kaardil tähistab sinine joon 2/3 meie matkast. Soodla jõe silla lähedal läks GPS kogemata off asendisse.
