Kuna jooksen või jalutan augusti lõpus oma esimese maratoni, siis nagu algajate puhul ikka, tekib mitmeid küsimusi varustuse osas. Enamuse neist olen ma enda jaoks läbi närinud, kuid üks asi on mulle siiski ebaselge – kas kasutada kompressioontooteid või mitte?
Internet on muidugi ülistavat juttu kuhjaga täis. Eriti muidugi nende müügiga tegelevate ettevõtete poolt. Hetkel ei huvita mind nende kasutamine peale võistlust ehk taastav pool. Mind huvitab rohkem nende kasutamine võistluse ajal ehk soorituvõimet parandavad omadused. Väljavõte ühest kohalikust veebipoest: “…parem saavutus (kiirem jooks – jooksu aeg võib paraneda kuni 5%!, neljatunnise maratoni puhul on see isegi kuni 12 minutit), stabiliseeritus (liigesed, sidemed ja kõõlused on toetatud), lihaspinge vähenemine (kergem joosta: kuni 5% võrra väiksem pingutus samadel tingimustel), kiirem taastumine (piimhape eemaldub lihastest kiiremini, võimaldades sellega lihastel rohkem tööd teha).”
Väga võimas jutt – 5% siia ja 5% tänna tähendab tegelikult ju väga SUURT vahet pikkadel distantsidel. Kõik on väga ilus. Kuid siiski vaevab mind üks küsimus – miks Moskvas toimunud kergejõustiku MM-il ei kasutanud maratonijooksus mitte ükski naine sellist legaalset võimalust sooritusvõime parandamiseks? Või on mul kuskil mingi info kahe silma vahele jäänud või pole üldse millestki õieti aru saanud ja neid tooteid kasutavadki vaid kergeusklikud harrastajad?
