No nii. Lõunatuurist on möödas täpselt nädala ja ma olen üsna kutu. Ärge saage valesti aru, 10h sõita on sama mis 5h, kõik oleneb tempost. See mind ei murra. Küll aga murravad mind edukalt igasugused nohust põhjustatud vaevused. Nohu sain külge Hiiu kraavikolmapäevakult. Lõunatuurile 3 päeva hiljem startisin poolkinnise ninaga ja pühapäeva õhtul valutas pea nii, et käisin õhtul Tõnismäe apteegist peavalu rohtu ostmas. Sellises konditsioonis aga trennist midagi välja ei tule ja nii külastasingi perearsti, kes mulle Cirrust välja kirjutas. Ehk siis loomakogustes pseudoefedriini. 5 päeva inisesin läbi nina kodus ning ratta selga istusin alles reedel. Aga kõigest järjekorras.
Lõunatuurile startisime kell 8.20 Tartust ja võtsime suuna Võru poole mööda vana maanteed. Vana Võru maantee ehk Postitee on minu meelest üks kaunimaid maanteid Eestis ja rattaga sõitmine on seal eriline mõnu. Tee on kurviline, siledat osa praktiliselt pole ja tõusud on kohati väga äkilised. Sõidad nagu Shveitsis, männi ja kuusemets ümberringi. Lõpp enne Võrut on vähe igavam, aga see eest saab sõita seal Võru ja Väimela vahelisel 5 km rattateel. Võru linna sisse ei läinud vaid keerasime otsa tagasi Tartu poole. Võrust Kanepini vist oligi selle päeva kõige igavam lõik, lai ja avatud maantee ning tihe liiklus. Kanepis tegime esimese poepeatuse ja täiendasime varusid, sest joogipudelid olid pea tilgatumad ja söögikraam ka lõpukorral.
Kanepi ja Otepää vaheline lõik on väga magus, sest seal on üks eriti pikk ja lauge tõus, ca 3 km ning eriti magus laskumine, kus Leho mulle juba teistkorda tahab selgeks teha oma üleolekut maanteel. Ja muidugi tõus Otepääle, vääääga magus. Otepääl keerasime suua Valga poole, kuid me ei sõitnud linnast välja sealtkaudu vaid keerasime enne linnapiiri paremale Mäe tänavale, et võtta ära tuntud Mäe tn tõus ja panime sealtkaudu otse Pühajärvele U23 EM ringile. Ikka selleks, et hiljem valusam oleks. U23 ring tehtud, kütsime mööda Valga mnt-d Sangasteni, kus tegime teise poepeatuse.
Seekord võtsime tõsisema eine võileiva näol, kuhu Leho ostis peale sõrmejämeduse singiviilaka. Sangaste poest ostetud präänikukott hakkas ka tühjaks saama ja võtsin Sangastest uue – Poola präänikud moositäidisega, veidike piparkoogi maitsega.
Kui Leho arvas algselt, et kõige raskemad hetked on 5 – 7 tund, siis tegelikult nii vist oligi. Jalg ei olnud väsinud, aga kippusin sadulas nihelema ja paremat sõiduasendit otsima. Hargivahel hakkas kergelt tunda andma, et üle 150 km on juba sõidetud. Sõitsime muideks terve tee kõrvuti, üksteise tuules mitte kordagi. Nii nõrgad me ei ole:) Üllataval kombel ununes hargivahe mingil hetkel, elevust tekitas Aakre tõus Tartu-Valga mnt-l, mille pikkuseks Leho arvas olevat umbes 4 km. Mõõtmise tulemusena jäi küll sellest järgi vaid 3, kuid meie rõõmu see ei kahandanud. Ronisime tõusu otsas ratta seljast maha ja klõpsisime pilte nagu turistid. Rõngu kaudu Otepääle tagasi jõudes näitas spido 200 km ja tegime kolmanda poepeatuse. Ostsime suured pudelid Alecoqi Arcticu jooki, aga see polnud parim valik. Esiteks ei tea keegi kurat millest see on tehtud ja täpselt nii see maitseb ka. Suure osaga Leho pudelist sai niisutatud Otepää poeesist. Kuna Otepäält Tartusse on 40 km, siis otsustasime, et seda on selgelt väha ja läksime Pangodilt Elva kaudu väikese ringiga.
Pangodi ja Elva vaheline lõik on jälle üks kaunis jupp, kus vahepeal avaneb imeline vaade Otepää kõrgustikule. Elvas tegime veel ühe poetiiru, sest Leho joogivarusid oli vaja täiendada. Edasi kütsime üsna rõõmsas meeleolus Tartusse, sest oli juba rohkem kui kindel, et haamrid jäävad tulemata ja oli üldse hea meel, et kogu sõit mõõdus üllatavalt kergelt.
Statistikafännidele natukene infot(alljärgnrv on vaid tibatilluke osa statistikast, mida võimsusandur kuvab) ka:
Entire workout (180 watt) , Duration: 9:52:12 (10:34:09), Work: 6084 kJ, Distance: 252.832 km, (Min Max Avg) Power: 0 998 180 watts, Heart Rate: 82 161 129 bpm, Cadence: 29 244 73 rpm, Speed: 0 57.3 26.7 kph
Nagu infost näha, siis keskm. kiirus ei olnud väga kõrge ja keskm võimsus jäi minu aeroobse tsooni (190-220) alla. Samas oleks kiirus olnud näiteks 1-2 kmh keskmist rohkem, ei oleks me võib-olla nii reipas meeleolus lõpetanud. Igal juhul sai pikast sõidust maitse suhu ja järgmisena plaanin teoks teha sõidu Rapla kaudu Pärnusse ja tagasi (veel ei tea mis marsruuti pidi). Ka ei oska hetkel öelda millal seda teen. Üks asi veel – Polar näitas kogutõusu 1300 m.
Aga nüüd viimaste päevade juurde. Reedel võtsin siis taas ratta peale 5 päevast pausi ja mõtlesin, et teen ühe tiiru ja vaatan mis tervis ütleb selle peale. Üritasin hoida võimsust üle 190 kogu aega ja see õnnestus. Isegi liiga hästi. Sõitsin 3 tundi keskm võimsusega 219 W. Hiljem võimsuse jaotumise graafikut uurides avastasin, et tegin “veidi üle”. Nimelt kõige pikema osa trennist ehk 21,2% (ca 40 min) veetsin ma tsoonis 220-240 W, mis on üle minu aeroobse trenni tsooni. Lisaks 13,8% (25 min) sõitsin vahemikus 240-260 W, mis on selge liig. Vot nii saab võimsusanduri abil teada mis trenni tegelikult toimub. Kokkuvõtvalt – oleks pidanud tiba rahulikumalt sõitma. Ma nüüd ei tea kas see on eelnevast treeningust ja Lõunatuurilt saadud “mägitreeningust”, aga kippusin kogu aeg vajutama rohkem kui vaja. Veidi statistikat ka:
Duration: 3:04:38 ,Work: 2313 kJ, Distance: 92.205 km, (Min Max Avg), Power: 0 548 209 watts , Cadence: 30 163 83 rpm, Speed: 5.4 40.6 30.0 kph
Täna tundsin, et olen eilsest sõidust väsinud. Jalg oli hommikul kergelt paks, tuna oli, et midagi on korrast ära. Ilmselt mõjutab nohust tekkinud põletik minu seisundit nii, et taastumine on raskem ja ausalt öelda olen ise ka loll. Lendasin terve eelmine õhtu ringi, unustades lisaks tavalistele taastumist hõlbustavatele tegevustele lisaks ka veel süüa. Kui kell 21 ühtteist sõin, siis oli juba lootusetult hilja. Põrutasime Ermoga Märjamaale ja sealt edasi (ei, tagasi) Raplasse. Raplast Kohila kaudu Hagerisse. Ermo keeras sealt Kodila poole maakoju, mina Kiisa kaudu Sakku ja sealt Kanamale. Terve tee oli Ermo taga sitt sõita, jalg oli paks ja tõusunukkidel kippusin maha jääma. Ühesõnaga – ma ei olnud mina ise vaid mingi hädine vennike. Üllataval kombel läks veidi kergemaks peale kolmandat tundi kui Hageris üksi jäin. Kiirus ei langenud ja olemine muutus rahulikumaks. Lihased on ikkagi täna õhtul üsna väsinud ja olemine mitte üldse värske. Siiski on viimasel kahel treeningul ka üks meeldiv moment. Nimelt on kadents läinud veidi paremaks ja tänane 85 keskmist hakkab juba looma, aga kasvuruumi on muidugi kõvasti. Nüüd teen paar päeva puhkust ja alles siis otsustan kuidas treeninguid jätkan. Tahaks teha veel ühe 20 päevase mahutsükli, peale haigusnähtude kadumist. Kiiret õnneks veel ei ole, vormis peab alles olema juuli alguses.
Duration: 4:01:02, Work: 2900 kJ, Distance: 123.574 km (Min Max Avg), Power: 0 843 201 watts, Cadence: 30 188 85 rpm, Speed: 3.8 43.1 30.8 kph
