Alustuseks mõned andmed Polarist: Aeg 5:04, pulss 146/164, dist 139, keskm.kiirus 28.0, kadents 83, keskm.temp 9, max temp 16, tõus 220, kcal 4800.
Päris tip-top päev ju või mis? Pulss oli vähe kõrgevõitu, sest esimesed 3,5h rühkisin vastu tuult või küljekaga, mis tundus enam-vähem vastutuulena. Lisaks panin end liiga talviselt riidesse, aeg on üks kiht vahelt ära jätta. Homme olen targem. Kadents ja kiirus on ka üsna ok, arvestades, et väntasin suure osa vastutuules. Kui aus olla, siis kuskil 3:20 paiku tundsin, et räme kopp on tuulest. Üksi on ikka suht raske niimoodi sõita, aga see eest milline tahtejõud tekib:)
Kärutasin kohe üsna trenni alguses mõned sprindid, jalg oli päris hea, sest 130 kadents tuli üsna kergelt. Vahepeal hakkas ära vajuma, aga siis panin kergema ülekande jälle, 53/19 ja sprint rokkis taas. Järgnevad tund aega väntasin sügavais mõtetes Riisipere poole. Plaan on sinna ja tagasi ja siis Paldiski poole uhada. Riisiperre jõudes avastasin, et ilm on liiga ilus ja kui nii kaugele juba tuldud, siis miks mitte edasi minna ja teha üks Märjamaa ring. Ristist Virtsu poole keerates oli ikka totaalne blowou – tuul oli üsna raju ja puhus otse vastu. Seda “pidu” oli 11 km kuni Koluvere ristini. Sealt hakkas “puhanguline küljekas”, mis mulle mõjus vastutuulena. Muidu Koluvere kant oli ilus kevadine ja isegi Laukna Carbonitehas tundus ilusama kui kunagi varem. Keegi oli sealkandis ühe vana sovhoosiaegse lehmalauda sissesõidu teele mõlemale poole ladunud maakivist müüri. Mõlemale poole teed vähemalt 50m, inimesed on vist hulluks läinud sealkandis. Nüüd see müür, mis muideks on väga hästi välja kukkunud, kaunistab vana lehmalauta ja kahte kõrvalasuvat plekkangaari. Vaatepilt missugune. Järgmine kord katsun pilti teha moblaga.
Märjamaale jõudes tekkis siiber, tuulest põhiliselt. Jook sai ka otsa ja läksin tankisin Statoili õuekraanist oma pudeli täis, sellega veab koduni välja küll. Kõurikud pumpasid kolmekesi Audi kumme samal ajal ja vaatasid mind pohmellis nägudega. Märjamaale sissesõidu juures asub rõve 24h avatud plekkurgas, millele suurelt Plekoltee peale kirjutatud. Juba friikartuli kärsakas oli pilvena ümber. Kaks kohalikku valge vesti ja valge jopega tibi sammusid rutakalt plekk-kuudi poole. Ilmselt kartuleid või burksi või longerot kaifima. Mul oli sellest muidugi savi ja keerasin otsa kodu poole, õnneks tuul toetas hästi. Nähes silti Rapla 23, mõtlesin korra, et teeks veel väikese haagi, sest veelonks, batoon ja taganttuul olid meeleolu tõstnud, aga arvasin siiski, et 6h oleks täna liiga pikk. Järgmine kord lähen, sest Märjamaa – Rapla mnt on päris ilus. Sõitsime seda teed kunagi Priidu ja Ermoga peale seda kui me u 40 kmh keskmisega olime Kanama ja Märjamaa vahelise lõigu katnud. Aga see selleks, koju sain üsna kiiresti täna taganttuulele. Ma pole Polari faili vaadanud, aga arvan, et alla 35 eriti osuti ei langenud. Homme siis jälle sadulas. 3h + jõulõigud. Peaks tugevamaks tegema küll. Mu isa, kes kunagi pole mu trennide kohta midagi öelnud, vaatas minu tagasi jõudes koduhoovil kella ja ütles, et 5 tunniste treeningutega peaks maailmameistriks saama küll. Vähemalt trennimaailmameistriks ma arvan.
