Saue kandi 26" äärmuslaste rühmituse hästi hoitud saladus on saanud avalikuks. Mart K. avastas kohalike seas tuntud “saue” ehk “maksika” singli ja tõi meie rajajupi foorumi kaudu rahva ette. Mitte midagi ei jää siin saladuseks. Ehk ei peakski, aga põnevam ju oleks. Mul on siiski paar käiku varuks sealkandis juhul kui liiklus maksika singlil liiga suureks läheb:) Aga kui juba sauekate shortcutist harkusse kirjutama hakati, siis lisaks Veikole, Rivole ja Allanile lisan omalt poolt ka mõne sõna.
Ka minul on see üks põhiradu kui baigiga Harku poole suundun. Tõdva jõe ületamiseks on seal 3 uksest tehtud purre, mis on aeg ajalt sigalibe. Ma isegi ei tea, kes selle purde tegid, kuid kahtlusaluseid on kaks. Esiteks – Saue vanakooli suusamehed, kel vanust nüüdseks 70 tuuris või kalamehed, kelle sissetallatud rajad maksika pool jõge ka jõe kõrval Pärnu mnt. poole suunduvad. Endal on õnnestunud seal purdel nippel panna, kus ise jäin purdele, aga ratas kadus jõkke 8). Urda -Padula??? Küll geograafia võib vahel kole olla… 🙂 Nime järgi tundub nagu oleks mingi urruaugu rada teel kaose poole. Huvitavam osa rajast on aga tegelt Saue mõis – Padula. Viimase tekkimisega lõhuti ära paarsada m head singlit, aga midagi pole parata, kinnisvaraarendus nõuab oma.
Osa Saue – Padula vahelisest lõigust oli muideks kunagi kasutuses kui Saue – Harku suusarada, mida paar eelpool mainitud vanakooli suusakolli hooldasid. Viimane kord nägin saega vanataati singlit puhastamas 4 a tagasi. Rääkisime ka paar sõna juttu. Saue poolt tulles ei jõudnud suusarada mööda praegust singlit Tõdva jõeni baid keras enne vasakule üle raudtee, suundus sealt põlluäärt mööda üle Laagri – Saue kruusatee ja läks enne Tõdva jõge taas metsa. Ka see singlilõik on praeguseks küllalt hästi säilinud, kuid kahjuks ei ole seal enam üle Tõdva jõe purret. Aga Saue-Padula lõigust veel. Saue poolt tulles algab rada Saue mõisa pargist ning peale suundub peale paarisaja meetrist külatee lõiku kergelt vasakule rohusele teele, mis samuti aegajalt sigalibe ning märjana (seda on see rada tihti) korralikult imev. Võimalus on ka teha võsa vahelt väike shortcut ja läbida hobuste sissetallatud singel, kuid seda lõiku on soovitav kasutada rohkem kevadel ja talvel, sest suvel võivad seal nõgesed sinu siledat lõuaotsa kõditada. Habemikel on seal raudne eelis. Varsti jõuab rada väikese mülkani kuhu paar entusiasti on saepuru vedanud, kuid ka sealt saab metsa alt mööda. Olukorra lahendab u 30 m käänulist singlit. Väike jupp, aga rõõmu kui palju. Peale mülgast hakkavad rohu sisse sõidetud pikirööpad, mille laius meenutab kangesti VAZ tehase toodangu kummimõõtu. Igaljuhul vihmaga on seal äge sõita, kehvema rattavalitsemisega mehed võivad üllatuse osaliseks saada. Peale kurvi hakkab heinamaa, kus kunagist korralikust singlist on nüüdseks taas saanud enam-vähem haanjatüüpi singel. Seal kapatakse vahest hobustega ja rada võib olla sõtkutud. Samuti on see raja kõige märjem koht, vahel on lausa loigud peal. Heinamaa lõpus läheb rada läbi pajuvõsa otse edasi, muutudes veelgi künklikumaks, raskemaks ja põnevamaks. Vanasti keeras rada peale heinamaa lõppu vasakule üle raudtee (endine suusarada) ja ka see jupp on veel säilinud. Kas üle raudtee saab edasi sõita Laagri-Saue kruusakani, oleneb aastaajast ja põllumaad kündva traktoristi tujust. Vahel ta jätab põlluserva riba, vahel mitte. Igal juhul ennemuiste läks sealt põlluäärest korralik singel, kuid nüüdseks on üks uusmaaomanik sinna aia ehitanud.
Saue-Padula lõik aga jätkub peale umbes 1 m tõusunukki ja samasuurt laskumist mõnusa metsavahelise juurikase singliga kuni purdeni. Üle silla ja oledki Padulas ja sealt muudkui suoraan Maksimarketini. Kus see Urda on, seda ma ei tea.
Väga palju juttu sai ühe väikese raja kohta. Aga jätkakem nüüd oma sügisesi tegemisi. Mul on see sügis möödunud väga põnevalt. Ma olen käinud matkamas, jooksmas, suusatamas ja isegi ühe korra jõusaalis, kus ma küll kangi ei puutunud vaid ajasin läbi rohkem harjutustega, kus raskuseks on sinu oma keha. Nii ka sel aastal jätkan. Programm on juba valmis ja tundub olema üsna põnev. Esmakordlselt kasutan funktsionaalset treeningut vs tavaline staatiline kangitrenn. Eks kevadel ole tulemus näha, kuid on hea teada, et treenid jõusaalis või kodus rattaspetsiifiliselt ja just võimsust arendavalt. Ilma kaalu juurde võtmata, mis on minu meelest jõusaali üks sitemaid lisanähtusi. Mul ei ole vaja 2kg jagu lisalihaseid märtsikuuks. ja sel aastal teen hoopis teisiti. Trekiratturid ja vbolla ka eraldistardi mehed võivad rauaga edasi mängida, neile võib see ära kuluda, aga mul ei ole plaanis kumbagi distsipliini endas arendada. Mul on vaja suvel mäkke sõita ja vastupidavust arendada ning sel puhul jõusaalist nö. tavakava järgi abi ei saa. Siiamaani ei ole maailmas tehtud MITTE ÜHTEGI tõsiseltvõetavalt õnnestunud katset, mis näitab, et jõusaalis on võimalik kaasa aidata vastupidavuse arendamisele. Samuti ei ole mul midagi hakata peale ka toore jõuga. Spetsiaalharjutusi tehakse nagunii oma põhialal ehk siis ratta seljas. Milleks siis üldse jõuasaal? Aga palun – et oma kängujäävat üldfüüsist parandada. Ja selleks sobib funktsionaalne treening väga hästi, eriti kui ta on veel suunatud võimsuse parandamiseks!
